OPERATSIOON “SPRITE”: Mihkel Mäekivi esimene ülekuulamine

Austatud Erkki Huhtala

Uurija ettepanek: Kahtlustatavale Mihkel Mäekivi ‘le tehakse ettepanek anda vabalt jutustades ütlusi kahtlustuse aluseks oleva kuriteo asjaolude kohta.

Vastus:
Esimese episoodi kohta soovin öelda järgmist – see võis olla 2013.a aasta jaanuaris või veebruaris (täpset aega ei mäleta, maas oli paks lumi) kui sain Marius Mitt’iga kokku minu juures kodus (Tartu mnt 81 – 1, Tallinn), kus meil oli omavahel järgmine vestlus. Ta küsis minu käest, kas ma tahan midagi teha. Edasi vestlesime kusagil söögikohas, Tallinnas, Vapianos. Marius rääkis mulle, et kuskilt tuleb Soome üks auto, millega tuleb Soome 23 kilogrammi vedelal kujul amfetamiini (roosa, lilla, kollane ja valge), 1 kilogramm MDMA’ d (tundus nagu teepuru) ja 1 kilogramm hasisit. Marius küsis, kas ma olen nõus need narkootikumid Soomes erinevatesse peidikutesse ära peitma. Tasuks lubas Marius mulle 3000.00 eurot. Mina olin nõus. Marius andis mulle nimekirja ainete koguste kohta seitsme erineva peidiku jaoks. Samuti lisas Marius sellel kohtumisel, et mul tuleb minna Soomes ühele aadressile (Helsingis Herttonniemi, Tuhkamontie) ja küsida Marek’ut ja et peidetakse narkootikumid saan koos juhistega Marek’u käest. Marius lisas, et Marek’u juurde pean ma minema kolmapäeval. Ma ei mäleta täpselt, selle kolmapäeva kuupäeva ega seda, kas see oli jaanuaris või veebruaris. Aga see oli kindlasti 2013 .a aastal. Mina läksin siis sellel kolmapäeval Marek’ujuurde, nii nagu Marius oli mulle öelnud. Enne reisi käis Marius minu juurest läbi ning tõi mulle 3000.00 eurot ära. Soome sõitmiseks kasutasin ma Marius’ e käest saadud rahast umbes 200.00 eurot. Marek’u juurde jõudes selgus, et Marek ei tea sellest asjast midagi ning tema ei saa seda asja nii teha. See tähendab, et Marek’ule ei olnud teada, et sel ajal tuleb keegi Marius’ e kaudu narkootikumidele järgi ja et tema ei usaida nii narkootikume mulle üle anda. Pärast seda tulin ma tagasi Eestisse. Eestis olles käisin ma Marius’ e (Tallinn, Wismari) kodu akna all temaga rääkimas. Mina ütlesin talle, et Marek ei teadnud, et ma Soome tulen. Siis Marius ütles, et ta peab kellegagi rääkima ning lubas järgmine päev minu juurest läbi tulla. Siis järgmisel päeval tuli Marius minu juurde ning ütles mulle uue aja kuhu ja millal ma pean uuesti minema. Mina pidin minema ühel päeval (täpset päeva ma enam peast ei mäleta) uuesti Marek’u juurde. Ma pidin Marek’u juures olema hommikul kell seitse. Marek’u juures koha peal aga selgus, et Marek ootas mind sama päeva õhtuks. Marek ütles, et kuna kogu see asi käib läbi seitsme inimese ja et seetõttu tekkiski segadus kella ajaga. Marek ütles, et ma võin sama päevaõhtul tagasi tulla või siis seal tema juures oodata. Mina olin seal tema juures ning käisin vahepeal ka kusagil söömas. Sama päeva õhtul umbes kella 15:30 ajal tuli Marek’i korterikaaslane (nime ei tea) töölt koju ning ütles meile, et me võime nüüd minna. See Marek’u korterikaaslane sõitis sel hetkel valget värvi Volkswagen Trantsporteri (Eesti registreerimisnumbrid) bussiga. Seal korteris selle päeva jooksul olles räägiti, et see korter, kus Marek elab, on hoopis selle Marek’u korterikaaslase oma ja et tal on Soomes oma ehitusfirma (täpsemalt firma kohta ei tea). Seejärel hakkas Marek’u korterikaaslane koos veel ühe mulle tundmatu mehega enne nimetatud Trantsporteriga enne mind ja Merek’ut sõitma. Seejärel hakkasime minaja Mark neile järgi sõitma. Marek kasutas sõitmiseks sellel hetkel vanemat rohelist värvi Soome registreerimisnumbritega Citrön’i (universaalkere) kuhugi Vana-Lahti teeäärde. Mark’s juurest korterist oli selle kohani Vana-Lahti teeääres umbes 30-40 minutit autosõitu. Sinna Vana-Lahti teeäärde sõitsime me Marek’uga kahekesi. Marek pani mind seal maha ning seejärel istusin ma sellesse Transporterisse Marek’u korterikaaslase kõrvale ning Transpmieris olnud tundmatu mees istus Citrön’i Marek’u juurde. Seejärel hakkasime mina ja Marek’u töökaaslane edasi sõitma, Marek ja see tundmatu mees sõitsid kuhugi mujale teises suunas. Edasi sõitsime mööda Vana-Lahti teed umbes 5 kilomeetrit, kuni jõudsime metsa. Siis ütles Marek’u korterikaaslane mulle, et mine siit metsa alla viidud diivanile vahelt umbes 30meetrit jälgede järgi (lumi oli maas). Siis sõitis ta ise minema. Mina teadsin, et ma leian sealt kokku 25kilogrammi erinevaid narkootikume (vedel amfetamiin, MDMAja hasis). Kõik need narkootikumid olid sinna pandud juba pakituna vaakumpakenditesse ühte musta värvi kilekotti. Mulle jäi mulje, et need on valmis pakendanud Marek ning tema korterikaaslane. Eelnevalt oli Marius mulle Eestis kaasa andnud nimekirja, kus oli kirjas seitse erinevat peitmiskohta. Lisaks oli nimekiri selle kohta, kuidas milliste ainete ja kogustega ma pean narkootikumid ära peitma. Marek’u korterikaaslane ütles mulle selle viie kilomeetri sõitmise käigus, et ta teeb mulle asja lihtsamaks, st ta ütles, et narkootikumide pakendite ümber on vastavalt nende värvile pandud värvilised teibid – valge oli valge amfetamiin, kollane oli kollane amfetamiin, roosa oli roosa amfetamiin, must oli MMDA. Hasis’i kohta ütles ta, et sellest saad ise aru (see on tahkem aine). Nad tahtsid, et ma peidaksin need narkootikumid erinevatesse kohtadesse maa alla. Kuna mul ei olnud kaasas, ning ka narkootikumide juurde ei olnud jäetud labidat, siis ma proovisin neid pakeneid maa alla matta noa abil, kuid see ei õnnestunud, kuna maa oli külmunud ning maas oli paks lumi. Isegi kui mul oleks olnud labidas, poleks see õnnestunud. Vedela amfetamiini ja hasii pakendid matsin ma erinevatesse kohtadesse lume alla maha ning joonistasin nende kohta ka kaardid. Peidikuid, kuhu ma need ained maha matsin oli kokku seitse. MDMA pakendi pidin ma sealt metsast kaasa võtma ning andma edasi Margus’ele (minu jaoks täiesti tundmatu isik). Ma pidin Margus’ele helistamaja kohtumise kokku leppima. Marguse telefoninumbrid (+358465XXXXXX, +358449XXXXXX) andis Eestis mulle Marius. Alguses Margus vastas ja ütles, et ta ei saa liikuda. Seejärel ta ei võtnud enam vastu. Ma võtsin selle MDMA pakendi sealt metsast kaasa ning peitsin enda elukoha (Vantaa, Myyrmäki) juures olevasse metsa. Mingi ajapärast sain ma Margus’ ega kokku ning ta ütles mulle, et tema maja ees passivad politseinikud ja küsis, kas ma saan seda ainet nii kaua enda käes hoida, kuni ta selle ära võtab. Mul ei jäänud muud üle, kui nõus olla. Umbes kahe nädala pärast helistas Margus mulle ning leppisime uue kella aja kokku ning näitasin talle metsas ette koha, kuhu ma MDMA pakendi peitnud olin. Mingi aeg andis Marius mulle teada, et mul tuleb juba eelnevalt metsa erinevatesse kohta peidetud pakenditest võtta üks amfetamiini pakend (võis olla kas 2 või 3 kilogrammine amfetamiini pakend) ning viia see Savio raudteejaama lähedal parklas seisavasse lahtiste ustega sirrist värvi Volkswagen Passatisse. Mina läksin sinna ning panin pakendi amfetamiiniga juhikõrvalistuja istme alla. Seejärel, kui ma olin pakendi ära pannud, panin ma Volkswagen Passati taha istmele mahlapakki. See oli märguandeks, et on käidud ja et pakend on ära pandud. Pärast seda, kui ma olin uuesti Marius’ ega Eestis kokku saanud, ütles Marius mulle, et mul tuleb uuesti metsa peidetud amfetamiini pakkiciest võtta üks ning see (võis olla kas 2 või 3 kilogrammine amfetamiini pakend) ning viia see Savio raudteejaamas lähedal parklas seisavasse lahtiste ustega punast värvi Peugot 206. Mina viskasin pakendi amfetamiiniga Peugot 206 küljeukse kaudu juhikõrvalistuja istme alla. Seekord oli märguandeks ajaleht käigukangi juures. Siis vahepeal tuli mul eelnevalt maha maetud pakenditest võtta veel üks kahe kilone amfetamiini pakend ning anda see Krikkonummel üle Eestist, Pärnust pärit kahele mehele (nimesid ei tea, üks vist elab alaliselt perega Soomes). Neile üleantava amfetamiini pakendi olin ma eelnevalt pannud enda elukoha juures asuva suvalise tooli alla lumme. Seejärel sain nendega näost näkku kokku ja näitasin kus see pakend asub. Ma sain hiljem Marius’ega ülesandel nende Pärnu meestega uuesti kokku ning pidin nende käest küsima, kas neil on amfetamiin maha müüdud ja kas neil on raha olemas. Nad vastasid, et ei ole veel jõudnud. Et nad on ostjatega (soomlastega) kokku saanud ja rääkinud, kuid viimased veiderdavad ja et neil ei ole raha. Et ma pidavat teadma, kuidas need asjad käivad.

Teise episoodi kohta soovin öelda järgmist- enne 27. maid 2013.a tuli minu juurde koju (Tartu mnt 81 – 1) ukse taha Marius Mitt, kes rääkis mulle, et on vaja minna Soome tegema neid asju, st peitma narkootilist ainet. Marius lisas, et ta maksab selle töö eest mulle 4500.00 eurot. Ma ise arvasin, et ma saan selle töö eest kokku 7000.00 eurot, kuna ta oli mulle varasema töö eest võlgu jäänud. Siis me leppisime Marius’ega kokku, et kohtume 27. mail 2013.a Soomes, Helsingi kesklinnas kell 10.00 Vapiano ees. Marius ütles, et ta läheb ise varem Soome. Sel hetkel Marius ei rääkinud mulle mitte midagi sellest, mis narkootikumide on tegu, ega seda kui palju seda on või kuhu see peita tuleb. 27. mail 2013.a kohtusin kell 10:00 Soomes, Helsingi kesklinnas asuva Vapiano ees Marius’ ega. Kui olime kokku saanud läksime koos Kamppi kaubanduskeskuse all asuvasse bussiterminali. Seejärel sõitsime koos Marius’ega bussiga nr 121a või 122 Espoo, Olari’ sse. Olari’sse jõudes ostsin ma endale uue telefoni uue telefoninumbriga ning andsin selle telefoninumbri teadmiseks ka Marius’ ele, et ta saaks mulle samal päeval sõnumiga saata täpse maja numbri, kuhu mul minna tuleb. Aadressi nimetuse andis Marius mulle paberipeale kirjutatutuua (Tuusalu). Marius ütles, et ta saadab mulle sõnumi ajavahemikus 19:00-21:00. Pärast seda läksime Marius’ega Olari’s lahku. Ma ei tea kuhu ta läks. Umbes kella 19:00 ajal saatis Marius mulle sõnumi, et ma läheksin 20:30 sellele aadressile, mis ma saanud olin (Tuusalu, täpne aadress on politseiametnikele ette näidatud 06.06.13). Mina läksin 20:30ks sellele aadressile. Sellel aadressil asus angaar. Marius ja tema sõber Teemu Lehter olid juba seal. Lisaks nendele oli seal veel inimesi, keda mina ei tundnud. Mina ja Marius läksime sinna angaari sisse, seal andis Marius mulle 28 kilogrammi vedelal kujul valget värvi amfetamiini. Üle antud amfetamiin oli valmis pakendatud erinevatesse kogustesse (1 kilost kuni 5 kiloni). Amfetamiin oli pakendatud vaakumpakenditesse. Amfetamiin oli kokku pakendatud 13sse pakendisse. Marius ütles mulle, et mul tuleb iga pakend panna eraldi peidikusse. Marius ei öelnud mulle, millisesse metsa ma täpselt need pakendid peitma pean. Ma pidin need lihtsalt metsa ära peitma ning talle kaardid nende kohta joonistama. Seejärel helistasin ma oma ühele sõbrale, kes mind amfetamiinipakenditega koju (Espoo, Olari) viis. Minu sõber ei teadnud minu tegevusest mitte midagi. Seejärel kui olin koju jõudnud hakkasin neid pakendeid oma kodu lähedal asuvasse Olari metsa peitma. Sama päeva õhtul, so esmaspäeval peitsin ära kolm pakendit. Järgmisel päeval, so teisipäeval päeval peitsin ära 2 pakendit ning teisipäeva ööselläksin metsa matma ülejäänud pakeneid. Ma sain ära matta ühe pakendi, kui ma nägin, et keegi on taskulampidega metsas. Neid võis olla neli kuni viis inimest. Nad hakkasid mind taga ajama, nad ei rääkinud midagi. Jooksmise pealt viskasin ma metsa suvaliselt laiali vist seitse pakendit ainega. Seejärel läksin ma oma Soome koju ning kohe kolmapäeva hommikul sõitsin ma tagasi Eestisse, kuna kartsin, et mind aetakse seal Soomes taga. Seal metsas olles hakkasin ma kartma, sest mind aeti taga. Mul tekkis seal hirm, et mulle on üles seatud lõks, mis seisnes selles, et minu poolt peidetav narkootikum, kas röövitakse minult ära või varastatakse hiljem peidikutest. Ja et minul tuleb selle aine maksumus Marius’ el e kinni maksta. Mulle tundus, et Marius ise on selle lõksu üles seadnud. Eestis tuli Marius minu juurde koju, see võis olla, kas minu tagasi jõudmise päeval, so kolmapäeval või siis neljapäeva hommikul. Mina ütlesin, Marius’ele, et mina ei julge sinna metsa tagasi minna, kuna seal olid mingid inimesed, kes mind taga ajasid. Marius ei uskunud minu juttu sellest, mis metsas juhtunud oli. Siis meil jäi Marius’ ega jutt, et ta tuleb pühapäeva õhtul minu juurest kodust läbi. Kuna ma ei olnud pühapäeval kodus nagu oli kokkulepitud, vaid viibisin ema juures Raplas, siis tuli Marius esmaspäeval, so 03. juuni 2013 .a mind otsima Raplasse ema juurde. Marius lasi all, ema kodu ukse kella, mina läksin alla ning Marius näitas mulle, et istu autosse. Mina istusin autosse ning Marius viis mind sinna lähedal asuvasse metsa. Marius küsis, kus ma eile, so pühapäeval olin. Mina ütlesin, et ma saan alles õhtul oma sõpradega kokku ja et saan alles siis teada, kas nad leidsin sealt metsast midagi. Ma saatsin oma sõbrad Eestist sinna metsa neid pakendeid otsima. Minu sõbrad läksid laupäeval, so 01. juuni 2013.a Eestist sinna neid pakeneid otsima. Tagasi tulid nad pühapäeval, so 02. juuni 2013.a. Pühapäeval aga ma nendega kokku ei saanudki, sest ma olin Raplas. Ma isegi ei tea, kas nad käisid seal või ei. Oma sõbrad saatsin ma sinna metsa neid pakendeid otsima sellepärast, et ma ei julgenud ise neid pakendeid sinna metsa otsima minna. Kuna ma pidin nende pakendite kohta Marius’ el e vastuse andma juba pühapäeval, aga ma seda ei teinud, siis Marius’ ele see ei meeldunud ning ta andis mulle seal samas koha metsas peksa. Me olime Marius’ ega seal metsas kahekesi. Marius rääkis seal metsas juba, et kus ma ikka pühapäeval olin ja et inimesed ootavad ikka oma raha selle aine eest ja et kadunud aine maksab raha, so 80 000 eurot pluss intressid. Marius küsis mu käest, kas ma leian selle raha ära maksmiseks. Mina vastasin, et eks ma lähen siis uuesti sinna metsa seda ainet otsima. Siis jäi meil Marius’ ega jutt, et ta tuleb esmaspäeval minu juurde, pärast seda, kui ma olen sõpradega rääkida saanud. Siis läksime me Marius’ ega lahku. Esmaspäeva õhtul, so 03. juuni 2013.a Marius’ ega minujuures kohtudes ütlesin talle, et mu sõbrad ei leidnud ainet üles ja et ma proovin nendega veel kord rääkida, et nad sinna uuesti läheksid. Kuna ma ei leidnud usaldusväärseid inimesi, keda sinna saata siis pidin ma ise sinna minema. Uuesti kohtusin ma Marius’ ega teisipäeval, so 04. juuni 2013.a, kus Marius süüdistas mind kummivenitamises ja rõhutas minuga rääkides, et tal on minu pärast selline sitt kaelas ja et inimesed on närvis. Samuti rääkis ta, kuidas intressid kogu aeg sellel 80 000 eurole otsa jooksevad. Mina vastasin talle, et kuna ma ei leia seda raha maksmiseks, siis lähen ma ise seda ainet sinna metsa veelkord otsima. Ja et mul ei jää lihtsalt midagi muud üle. Marius vastas, et pane sinikate vmjamiseks prillid ette ning sebi endale kuskilt koer ning mine metsa koos koeraga ainet otsima. Ma ütlesin Marius’ele veel, et ma saan järgmisel päeval oma isaga kokku ning võtan talt raha Soome sõiduks võlgu ning käin, kas sellel neljapäeval või reedel Soomes ära. Meil jäi Marius’ ega jutt, et ta tuleb ise minu juurest, kas reede, so 07. juuni 2013.a, õhtul või laupäeval, so 08. juuni 2013.a, läbi, et teada saada, kuidas mul Soomes läks. Tahan siiajuurde lisada, et ma ei ole Marius’e käest seda lubatud 4500.00 eurot kätte saanud. Sain Marius’e käest raha, so 300.00 eurot Soome sõitmiseks ja seal olemiseks. Marius lõi mind metsas olles ühe korra rusikaga vastu vasakut silma, mille tulemusena tundsin füüsilist valu. Seejärellõi Marius mind ühe korra jalaga vastu vasaku jala reit, mille tulemusena tundsin ma füüsilist valu. Mind lüües Marius ähvardas mind rääkides mulle sellest, kuidas aeg läheb ning intressid jooksevad ja et mingid inimesed on kurjad. Marius sõimas mind debiiliks. Marius kasutab telefoninumbrit 56XXXXXX. Lisaks kasutab Marius veel mingit telefoninumbrit, kuid ma ei tea neid.Marius Mitt on umbes 30 aastane eesti keelt kõnelev eesti rahvusest mees. Ta on umbes 175 cm pikk, sportliku kehaehituse ga, lühikeste pruunide juustega. Marius’ el on selja peal tätoveeringud, võimlik et ka kätte peal. Marek on umbes 35-36 aastane eesti keelt kõnelev eesti rahvusest mees. Ta pidi Tallinnat pärit olema. Marek on keskmise kehaehitusega turske mees, tal on lühikesed heledad juuksed. Marek on umbes 180 cm pikk. Eritunnuseid ei märganud. Teemu Lehter on umbes 30 aastane eesti päritoluga ja eesti keelt kõnelev mees. Ta on umbes 180 cm pikk, sportliku keha ehitusega ning kannab lühikesi juukseid või kiilaspead. Eritunnuseid ei olnud. Marek’u korterikaaslane on umbes 30 aastane eesti keelt kõnelev eesti rahvusest mees. Ta on umbes 17 5 -180 cm pikk, keskmise kehaehitusega ning kannab lühikesi heledamad juukseid. Eritunnuseid ei olnud/näinud. Ma tunneksin pildi pealt ära kõik inimesed. Soovin lisada, et 27. mai 2013.a hommikul sõitsin Soome laevaga ning kasutasin enda nime, 29. mail 2013.a Soomest tagasi Eestisse sõitmiseks kasutasin Denis Kristal’i nimele väljastatud laevapiletiga. Neljapäeval, so 06.06.2013.a näitasin Soomes Soome Keskkriminaalpolitsei ametnikule ette kõik teises episoodis nimetatud narkootilise aine peidikute asukohad. Põhjus, miks ma politseisse pöördusin ning aine peidikute asukohad ja kogu kuriteost politseile puhtsüdamlikult rääkisin, siseneb selles, et kardan enda ja oma lähedaste elu ja tervise pärast. Kahetsen, et olen sattunud sellisesse olukorda. Kahetsen, et enda poolt toime pandud kuritegusid. Olen valmis täiendavalt vastama küsimustele, mis politseil tekkivad.

Mäekivi ähvardamine, muud hirmud ja paranoiad.

“Ähvardamine”

Toimiku Lk. 224 (7.06.2013 esimene ülekuulamine)
Mind lüües Marius ähvardas mind, rääkides sellest, kuidas aeg läheb ning intressid jooksevad ja et mingid inimesed on kurjad. Marius sõimas mind debiiliks.

Toimiku Lk. 289 (27.11.2013 viimane ülekuulamine)

UURIJA KÜSIMUS: Kas sind või sinu lähedasi on ähvardatud kogu selle situatsiooni tõttu?

MÄEKIVI VASTUS: On küll .

Kohtusalvestis 19.02.2014 (1fail 1.00.07-1.00.41 , Mäekivi vastab prokurör Erkki Huhtala küsimustele)

PROKURÖRI KÜSIMUS: Mismoodi ta teid ähvardas lisaks löömisele?

MÄEKIVI VASTUS: Lihtsalt ähvardas, et on vaja ära tuua.

PROKURÖRI KÜSIMUS: Kas ta ähvardas ka teie lähedasi?

MÄEKIVI VASTUS: Ei

KUULA KOHTUSALVESTIST: MÄEKIVI ÄHVARDAMINE (Eesti ja Soome keeles)

“Hirmud”

Toimiku Lk. 223 (7.06.2013 esimene ülekuulamine)
Seal metsas olles hakkasin ma kartma, sest mind aeti taga. Mul tekkis seal hirm, et mulle on üles seatud lõks, mis seisnes selles, et minu poolt peidetud narkootikum, kas röövitakse minult ära või varastatakse hiljem peidikutest. Ja et minul tuleb selle aine maksumus Marius’ele kinni maksta. Mulle tundus, et Marius ise on selle lõksu üles seadnud.

Toimiku Lk. 224 (7.06.2013 esimene ülekuulamine)

Põhjus, miks ma politseisse pöördusin ning aine peidikute asukohad ja kogu kuriteost politseile puhtsüdamlikult rääkisin, seisneb selles, et kardan enda ja oma lähedaste elu ja tervise pärast.

Toimiku Lk. 239 (10.06.2013 teine ülekuulamine)

Hirmust joonistasin 8.juunil 2013.a suvalise kaardi peidiku kohta, kuhu väidetavalt on peidetud vedelat narkootilist ainet amfetamiini. Kaardile oli joonistatud peidiku asukoht, kuhu on nii-öelda peidetud kaks 0,5 ja üks 1 ka vedelat amfetamiini. Kaardi joonistasin Marius Mitt’i jaoks, et võita temalt aega.

Toimiku Lk. 274 (30.09.2013 viies ülekuulamine)

Kartsin, et saan Marius Mitt’i või kellegi tema tuttava käest nuga või et minuga tehakse “veel midagi hullemat”. “Midagi veel hullema” all mõtlen ma kuuli saamist. Lisaks kartsin ma samamoodi oma pere pärast.

Kohtusalvestis 19.02.2014 (4 fail 0.47.13-0.46.29, Mäekivi vastab prokurör Erkki Huhtala küsimustele)

Prokurör loeb ette lõigu eeluurimis protokollis ja küsib, et kas kartsid sarnast vägivalda?

MÄEKIVI VASTUS: Jah , kartsin.

PROKURÖRI KÜSIMUS: Kas kartsid tapmist?

MÄEKIVI VASTUS: Jah

PROKURÖRI KÜSIMUS: Kas oli põhjust hirmule?

MÄEKIVI VASTUS: Ei, aga kartsin.

KUULA KOHTUSALVESTIST: MÄEKIVI Hirmud (Eesti ja Soome keeles)

“Paranoiad”

Toimiku Lk. 160 ja lk 183
Mäekivi värvatud sõpradelt võetud ütlustes selgub, et Mäekivi sõi narko pakkide asukoha kaardi ära!

Kohtusalvestis 20.02.2014 (5 fail, Mäekivi sõber ja prokuröri tunnistaja vastab prokurör Erkki Huhtala küsimustele) 0.01.29- 0.03.52

PROKURÖRI KÜSIMUS: Kas ta rääkis, miks ta oli need pakid sinna metsa visanud?

TUNNISTAJA VASTUS: Ta rääkis, et ta arvas, et teda jälitab politsei või keegi. Algul arvas, et tal olid “parakad” peal.

PROKURÖRI KÜSIMUS: Mismoodi selle kasutamisega oli, kas kordate seda lauset

TUNNISTAJA VASTUS: Ta oli ise tarvitanud seda ainet ja arvas, et teda jälitatakse.

PROKURÖRI KÜSIMUS: Politseist oli ka juttu midagi?

TUNNISTAJA VASTUS: Jah

PROKURÖRI KÜSIMUS: Te rääkisite, et ta joonistas teile kaardi, rääkige mis selle kaardiga juhtus?

TUNNISTAJA VASTUS: Samal päeval kui ta tahtis, et me läheksime neid pakke otsima, joonistas ta selle kaardi. Siis ta tahtis, et me viiksime ta Raplasse.

PROKURÖRI KÜSIMUS: Mis sellest kaardist edasi sai?

TUNNISTAJA VASTUS: Ta sõi ära selle, sest ta arvas, et teda jälitatakse jälle.

0.11.00 (tunnistaja vastab advokaat Kimmo Karvinen’i küsimustele)

ADVOKAAT KIMMO KARVINEN’i KÜSIMUS: Kas Mäekivi sellest ka rääkis, et ta ise neid narkootikume on tarvitanud?

TUNNISTAJA VASTUS: Jah, rääkis küll, et ta ise sealt samast kotist võttis.

Mihkel Mäekivi varasem kohtuotsus: Keset päeva Tallinna kesklinnas autoroolis “korgijoogi’ ehk GHB üledoos

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht 25. oktoober 2011.a. Liivalaia kohtumaja, Tallinn

Kriminaalasja number 1 – 11 – 7538 (11230108905)

Kohtunik Aulike Salo

Sekretär Grete Sirgi

Prokuröri abi Aleksander Tšitšerov

Kaitsja Milvi Söörd

Menetluse liik kokkuleppemenetlus süüdistatav:

MIHKEL MÄEKIVI, isikukood: 38903150319; elukoht: XXX; Eesti Vabariigi kodanik; emakeel: eesti keel; haridus: põhiharidus; töökoht T OÜ; kriminaalkorras karistatud 2-l korral;

tõkend – elukohast lahkumise keeld alates 29.05.2011.a.

süüdistuses KarS § 424 järgi

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada Mihkel Mäekivi KarS § 424 järgi ning karistada vangistusega 4 (neli) kuud.

KarS § 74 sätteid kohaldades jätta mõistetud karistus täitmisele pööramata, kui Mihkel Mäekivi ei pane 18 (kaheksateist) kuu pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ning täidab talle katseajaks KarS § 75 lg 1 alusel pandud kontrollnõudeid ja kohustusi.

KarS § 75 lg 1 kohaselt on süüdimõistetu käitumiskontrolli ajal kohustatud järgima järgmisi kontrollnõudeid:

– elama kohtu määratud alalises elukohas (XXX);

– ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

– alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

– saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15-ks päevaks;

– saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

 

Mihkel Mäekivi allutada katseajaks elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla.

Katseaja algust lugeda kohtotsuse kuulutamise päevast.

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta Mihkel Mäekivile lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 2 (kaheks) kuuks.

Liiklusseaduse § 127 alusel on Mihkel Mäekivi kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama juhiloa Maanteeametile.

Mihkel Mäekivi suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistada.

Mihkel Mäekivi suhtes tehtud Harju Maakohtu 05.04.2011.a. otsus jätta iseseisvaks täitmiseks.

KrMS § 175, § 179 alusel välja mõista Mihkel Mäekivilt riigituludesse:

– sundraha 1,5 palga alammääras – 417.03 eurot

– tasu õigusabi osutamise eest kohtueelses menetluses – 57.53 eurot

– tasu joobeseisundi tuvastamise uuringu läbiviimise eest- 99.00 eurot

KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et kriminaalmenetluse kulud tuleb tasuda 12 (kaheteist) kuu jooksul igakuiste maksetena käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB Pank, 221023778606 Swedbank või 333416110002 Danske Bank.

Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitus „Mihkel Mäekivi 1 – 11 – 7538, kriminaalmenetluse kulud“.

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

EDASIKAEBE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon seoses kokkuleppemenetlust reguleerivate menetluse normide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega ning KrMS § 318 lg 4 sätestatud juhtudel. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Apellatsioonkaebuse esitamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kohtumenetluse pooltele kättesaadavaks tegemise päevast Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kaudu.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määmskaebe korras 10 päeva jooksul. Määmskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaj ale.

 

SÜÜDISTUS JA KOKKULEPPE SISU

Mihkel Mäekivi süüdistatakse selles, et tema juhtis 29.05.2011.a., kella 10.50 ajal Harjumaal Tallinnas, Estonia pst 11 juures mootorsõidukit VW Passat, registreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis (narkootiline joove), millega rikkus liiklusseaduse § 20 lg 3 /Juht ei või olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ nõudeid.

Oma tegevusega pani Mihkel Mäekivi toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, so KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Vastavalt kokkuleppele nõuab prokurör KarS § 424 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest süüdistatava Mihkel Mäekivi karistamist 4 kuulise vangistusega.

KarS § 74 lg 1, 2, 3 sätete alusel taotleb prokurör määrata, et vangistus tingimisi jäetakse kohaldamata kui süüdimõistetu ei pane 18 (kaheksateist) kuulise katseaja kestel tahtlikult toime uut kuritegu ning järgib käitumiskontrolli ajaks pandud KarS §-s 75 sätestatud järgmisi kontrollinõudeid ning kohustusi:

1. elama alalises elukohas XXX.

2. ilmuma kriminaalhooldaja poolt määratud aj avahemike registreerimisele;

3. alluma Harju Maakohtu Kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

KarS § 50 lg 1 alusel võtta ära süüdimõistetult mootorsõiduki juhtimise õigus 2 (kaheks) kuuks.

05.04.2011.a. Harju Maakohtu otsus täita iseseisvalt.

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

Mihkel Mäekivi nõustus Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas toimunud kohtuistungil sõlmitud kokkuleppega, kaitsja jäi sõlmitud kokkuleppe juurde, prokuröri abi taotles kohtult sõlmitud kokkuleppe kinnitamist.

 

KOHTU SEISUKOHT

Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga, ära kuulanud süüdistatava Mihkel Mäekivi selgituse, kaitsja ja prokuröri abi arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav Mihkel Mäekivi on sõlmitud kokkuleppest aru saanud ning sellega nõustunud ja kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet, kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides.

Arvestades eeltoodut tuleb Mihkel Mäekivi temale esitatud süüdistuses KarS § 424 järgi süüdi mõista ja talle karistus mõista vastavalt kokkuleppele. Taotletud karistus vastab Mihkel Mäekivi süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. KrMS § 175 lg 1 p 3, 4 ja 9 kohaselt on Menetluse üle ekspertiisi tegemisega tekkinud kulu, määratud kaitsjale makstud tasu ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus tõdeb, et KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et Mihkel Mäekivil esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tugineda kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et Mihkel Mäekivilt tuleb menetluskulud seadusele tuginedes välja mõista.

Nimetatud seisukohale on asunud ka Tallinna Ringkonnakohus oma lahendites 1 – 10 – 3472; 1 – 10 – 16328 ja 1 – 10 – 15032. Samas peab kohus põhjendatuks kohaldada menetluskulude osas

KrMS § 180 lg 3 sätteid, s.t. määrata kriminaalmenetluse kulude hüvitamine ositi 12 kuu jooksul.

Kohus juhindub KrMS §-dest 173 lg 1 p 1; 175 lg 1 p 3, 4, 9; § 179; § 180 lg 3; 248 lg 1 p 5; 249; 311; 313.

 

Aulike Salo

Kohtunik

OPERATSIOON “SPRITE”: Bandidos MC osalus

BANDIDOS MC OSALUS

“Mäekivi valed ja politsei paranormaalsed võimed.”

Bandidos MC ja eestlaste vahel toimunud “suur narkoäri” on tegelikult politsei propaganda. Politsei poolt väljamõeldud lugu. Tahetakse näidata, et kui “head tööd” politsei teeb ja millised kangelased nad on. Kui aga veidi seda teemat lahata siis saab iga terve mõistusega inimene aru, et puuduvad asitõendid ja mis kõige tähtsam – puudub isegi loogiline seletus.

20. november 2013.a. kuulatakse üle soomes Eesti Keskkriminaalpolitsei vanemuurija Martin Maks. NB!!! Härra uurija on tunnistaja! Ta räägib mida Mäekivi on talle väidetavalt rääkinud. See on muidugi omaette teema, et kuidas politsei uurijast saab tunnistaja teha. Aga kui ühtegi teist tunnistajat pole siis saab ka sedasi teha. Tõeline huumor tegelikult! ☺ Kindlasti saaks ka prokurörist hea tunnistaja teha. Kui muid tunnistajaid pole siis lihtsalt räägi oma lugu teistele edasi ja ongi kohe tunnistajad olemas, kes su sõnu kinnitavad: “jah nii see oli, sulatõsi”.

Martin Maks ütles ülekuulamisel Soome uurijale järgmist: “Mäekivi kartis eriti palju just sellepärast, et Mitt oli öelnud, et uimastid lähevad soomlastest vestidele” (ehk motoklubi meestele, kuna nad kannavad klubi veste).

 

Mitt aga ütles kohtus, et ta pole Mäekivile mitte kunagi sedasi öelnud ja Mäekivi valetab.

 

Nüüd aga hakkab asi alles huvitavaks minema, sest kui tutvuda eeluurimise materjalidega siis sealt selgub, et Mäekivi on ühel ülekuulamisel tõesti bandidosest rääkinud.

 

27. novembril 2013 ehk 7 päeva hiljem kui Martin Maks!!!

 

UURIJA KÜSIMUS: Kas sa oled kuulnud kellele narkootikume Soomes vahendati?

MÄEKIVI VASTUS: Ma ei tea nimesid. Olen kuulnud Marius Miti käest, et mõlemate episoodide (mõeldud on CASE 1 ja CASE 3) puhul läksid narkootikumid bandidoste vendadele.

 

Kuidas aga Eesti Keskkriminaalpolitsei uurija Martin Maks teadis sellest nädal aega enne seda kui Mäekivi sellest rääkis???

Kohtus tuli sellest suur probleem, mille peale prokurör Erkki Huhtala väitis surmkindlalt, et Maks on Mäekiviga varem vestelnud sellest aga see ei ole lihtsalt paberile pandud.

Okei, see on muidugi võimalik aga, et asi oleks kõigile selge siis peaks Maks tulema kohtusse tunnistusi andma.

Selle peale läks prokurör Erkki Huhtala näost punaseks ja väga ärritus ning hakkas hoopis ähvardama: “kes teab mis see Mäekivi on veel Maksile rääkinud. Kui nüüd Maks tuleb tunnistama siis ta võib veel mingitest halbadest asjadest rääkida, mida Mäekivi on talle võib-olla rääkinud.”

Teisisõnu prokurör Huhtala tegi selgeks, et kes seda teemat julgeb puudutada, sellel tulevad probleemid hiljem.

Veidi hiljem tuli Huhtala uue vabandusega välja ja teatas, et Martin Maks ei saagi üldse kohtusse tunnistama tulla, kuna ta on puhkusel. Selle peale kogu kohtusaal naeris, sest see oli täiesti naeruväärne vabandus. Martin Maks ei tulnudki lõpuks kohtusse, kuigi aega oli piisavalt. Kohus kestis 6 nädalat. Oli ikka pikk puhkus kordnikuhärral!

19. veebruaril 2014 oli Mäekivi Espoo kohtus tunnistusi andmas. Prokurör Erkki Huhtala küsitles narkoärikas Mäekivi, kes istungil oli tunnistaja rollis ainult.

 

PROKURÖRI KÜSIMUS: Kas sa olid enne seda ülekuulamist (mõeldud on 27. november 2013) rääkinud uurijatega sellest bandidose asjast?

MÄEKIVI VASTUS: Ei

PROKURÖRI KÜSIMUS: Kas see oli esimene kord?

MÄEKIVI VASTUS: Jah

PROKURÖRI KÜSIMUS: Kas sa oled päris kindel?

MÄEKIVI VASTUS: Jah olen

 

KUULA KOHTUSALVESTIST: “PROKURÖRI KÜSIMUSED MÄEKIVILE SEOS BANDIDOSEGA” (SOOME JA EESTI KEELES)

 

Oh seda üllatust, prokurör Erkki Huhtala läks näost lausa kaameks kui kuulis vastuseid. Selgus, et tõepoolest on asitõendeid võltsitud ja seekord on sellega ka vahele jäädud.

Samuti Mäekivi tunnistas, et ülekuulamis protokollid ei ole kõik õiged. Tema pani ainult paberitele allkirjad alla ja kirjutas lõppu, et protokoll on minu sõnade järgi kirjutatud õigesti ja on isiklikult läbi loetud. Tegelikult aga asjad nii ei käinud. Ta ei kontrollinud mis seal kirjas on.

 

Kui nüüd asjad kronoloogilises järjekorras läbi võtta siis selguvad veel mõned huvitavad faktid. Alustame Mäekivi ülekuulamistest ja vaatame mis väljendeid ta kasutab uimastite ostjate kohta eeluurimisel.

 

7. juuni 2013 – I ülekuulamine

Kasutab väljendit: inimesed. Bandidosest ei räägi midagi.

 

10. juuni 2013 – II ülekuulamine

Bandidosest ei räägi midagi.

 

20. juuni 2013 – III ülekuulamine

Kasutab väljendeid: isikud, inimene, keegi. Bandidosest ei räägi midagi.

 

13. august 2013 – IV ülekuulamine

Kasutab väljendit: keegi (kellele). Bandidosest ei räägi midagi.

 

30. september 2013 – V ülekuulamine

Bandidosest ei räägi midagi.

 

19. november 2013 vahistatakse Bandidos MC liige, kes on kirjutanud DPD kullerfirma narkopaki andmed paberile. Paber saadakse kätte Diablos MC liikmelt, kui mees üritab pakki vastu võtta.

20. november 2013 kohe hommikul on Eesti uurija Martin Maks Soomes tunnistajana ütlusi andmas. Väidetavalt on Mäekivi temale öelnud, et uimastid läksid bandidostele, kuigi Mäekivi kohtus ütles, et tema pole enne 27. novembrit sellest kellegile rääkinud.

 

27. november 2013 – Mäekivi VI ülekuulamine, mis on ka ühtlasi viimane.

UURIJA KÜSIMUS: Kas sa oled kuulnud kellele narkootikume Soomes vahendati?

MÄEKIVI VASTUS: Ma ei tea nimesid. Olen Mariuse käest kuulnud, et mõlemate episoodide (CASE 1 ja CASE 3) puhul läksid narkootikumid bandidoste vendadele. Lisaks rääkisid need Pärnu mehed, et need narkootikumid lähevad mingitele soomlastele.

 

Täpsustuseks nii palju, et need Pärnu mehed on isikud, kellele Mäekivi ise isiklikult väidetavalt uimasteid korduvalt müüs ja ise seda tunnistas. Selle eest muidugi Mihkel Mäekivi samuti karistada ei saa, sest ta on ju politseiniku vend ja teda kaitstakse.

 

19. juuni 2013 näitas Mäekivi Soome Keskkriminaalpolitseile ette kohad, kuhu ta oli narkootikumid peitnud. Mäekivi versiooni kohaselt olid osad peidikud tühjad. See tähendab, et keegi oli ained ära võtnud.

 

Kas ei peaks politsei üks esimesi küsimusi olema, et kes need uimastid ära võttis, kellele keelatud aine läks?

Aga ei, Eesti Keskkriminaalpolitsei ei küsi selliseid asju. Alles 27. novembril ehk pool aastat hiljem, viimasel ülekuulamisel alles tuldi selle peale.

Ja “juhuslikult” oskas Martin Maks 20. novembril rääkida ehk 1 päev peale esimese bandidose arreteerimist, et aine läks bandidostele.

Kuigi Mäekivi polnud Maksile sellest rääkinud enne 27. novembrit. Nii ta vähemalt kohtus väitis.

OPERATSIOON “SPRITE”: Mihkel Mäekivi vend on politseinik ja me kaitseme teda. Eesti Riigiprokuratuur KRISTEL PRAUN

Austatud Erkki Huhtala

Käesolevaga teatan. et Politsei- ja Piirivalveameti keskkriminaalpolitsei menetlusbüroo alustas 06.06.2013.a menetlust kriminaalasjas nr 13221000044 selles, et Eesti Vabariigi kodanik Mihkel MÄEKIVI (ik 38903150319) tegeleb seni tuvastamata isikute grupis Soome Vabariigis, Espoo linnas suures koguses narkootilise aine amfetamiini ebaseadusliku käitlemisega.

Aga las ta siis tegeleb, tal on ju raha vaja ja pealegi tema vend Marek Mäekivi on Rapla politseinik, komissar, kes aitab ta igast jamast välja ilma, et peaks päevagi vanglas veetma.

Eesti ja Soome õiguskaitse asutuste vahel on eelnimetatud kriminaalasja uurimiseks 05.08.2013.a. moodustatud ühine uurimisrühm, mille tegevuse raames on kokkulepitud, et kohtumenetlus kriminaalasjas toimub Soome Vabariigis. Samuti on ühises uurimisrühmas vastu võetud otsus, et Mihkel Mäekivi turvalisuse huvides, viiakse kriminaalmenetlus tema suhtes läbi eraldi Eesti Vabariigis.

Soome narkopolitsei endine juht Jari Aarnio saab olla Soome vanglas kriminaalmenetluse ajal aga hr. Mäekivi ei saa sinna panna turvalisuse huvides.

Eestis läbi viidavas kriminaalmenetluses on Mihkel Mäekivile (ik 38903150319) 30.09.2013.a. esitatud kahtlustus KarS § 184 lg 2 p 1 ja 2 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises.

 

Karistusseadustiku § 184 lg 2 p l ja 2 kohaselt karistatakse isikute grupis, korduvalt narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise, so. narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku valmistamise, omandamise, valdamise, edasiandmise, vahendamise, veo või muu ebaseadusliku käitlemise eest kolme- kuni viieteistaastase vangistusega.

Soomes oleks Mäekivi saanud 13 aastat reaalset vangistust.

Käesolevaga kinnitan, et kriminaalmenetlus nr 13221000044 Mihkel Mäekivi suhtes Eesti Vabariigis jätkub ning lõplikku menetlusotsust tema suhtes ei ole veel vastu võetud. Teavitame Teid kriminaalmenetluse tulemustest edasise töö käigus täiendavalt.

Lõplikku otsust ei ole veel tehtud aga “juhuslikult” oskas Eesti Keskkriminaalpolitsei uurija Martin Maks juba 30.september 2013.a (ehk enne selle dokumendi koostamist ) Mäekivile öelda, et tema kriminaalasi lõpetatakse ära ja asi kohtusse ei jõuagi. Sellise otsuse pidi tegema Riigiprokurör Heili Sepp.

Vastavalt 15.11.2013.a. Riigiprokuratuuris toimunud JIT kohtumisel kokkulepitule on käesolevale kirjale lisatud väljavõte Eesti kriminaalmenetluse seadustiku § 205, mille alusel võib Riigiprokuratuur oma määrusega kriminaalmenetluse kahtlustatava või süüdistatava isiku suhtes tema nõusolekul lõpetada. kui kahtlustatav või süüdistatav on oluliselt kaasa aidanud avaliku menetlushuvi seisukohalt tähtsa kuriteo tõendamiseseme asjaolude selgitamisele ja kui ilma selleta oleks selle kuriteo avastamine ja tõendite kogumine olnud välistatud või oluliselt raskendatud.

 

Kriminaalmenetluse seadustik

§ 205. Kriminaalmenetluse lõpetamine seoses isikult tõendamiseseme asjaolude väljaselgitamisel saadud abiga

(l) Riigiprokuratuur võib oma määrusega kriminaalmenetluse kahtlustatava või süüdistatava isiku suhtes tema nõusolekul lõpetada kui kahtlustatav või süüdistatav on oluliselt kaasa aidanud avaliku menetlushuvi seisukohalt tähtsa kuriteo tõendamiseseme asjaolude selgitamisele ja kui ilma selleta oleks selle kuriteo avastamine ja tõendite kogumine olnud välistatud või oluliselt raskendatud.

(2) Riigiprokuratuur võib oma määrusega menetluse uuendada, kui kahtlustatav või süüdistatav on loobunud kuriteo tõendamiseseme asjaolude väljaselgitamisele kaasaaitamisest või kui ta kolme aasta jooksul pärast menetluse lõpetamist on pannud toime uue tahtliku kuriteo.

 

KRISTEL PRAUN

PROKURÖRI ABI